Roheoskusi õpetatakse, aga mõtestamine jääb nõrgaks
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
Selline termin nagu roheoskus on Eesti kutsehariduses suhteliselt uus. Huvitav oli jälgida, kuidas rohemõte astus samm-sammult ÜRO säästva arengu eesmärkidest Euroopa ja Eesti kutsehariduse poliitikatesse ning sealt juba kutseõppeasutuste endi arengukavadesse ja õppekavadesse. Ta on kohal, aga tema tundmaõppimine võtab aega.
Kaks aastat tagasi sõitsime Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse (EWERSi) õpetajatega külastama uuenduslikke ettevõtteid ja asutusi Lõuna-Eestis, kelle lipukirjaks (ja sisuks) oli keskkonnaalane jätkusuutlikkus. Tol ajal oli roheoskus pisut nagu müütiline idee: kuulujärgi on olemas, aga defineerida keeruline. Ehkki külastasime erinevate valdkondade ettevõtteid, olime päeva lõpuks ikka mõnevõrra kimbatuses. Otseselt ei näinud me sel korral mitte ühtegi spetsiifilist tegevusoskust, mida kutseõppes juba ei õpetataks.
Seotud lood
Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
ESG regulatsioonide lihtsustamisega peab kaasas käima sõnum, et kestlikkus pole tähtsa teemana kuhugi kadunud. Tuleb mõista, et jätkusuutlik äri võrdubki äriga, kirjutab ESG platvormi Esgrid kaasasutaja Katrin Isotamm.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.
Ettevõtluse ja ESG maailmas on küpsemas uus tasakaal, kus regulatsioonid ei takista ettevõtete konkurentsivõimet ega tekita asjatut lisakulu. Liigne bürokraatia pärsib just neid ettevõtteid, kes tahaksid oma äri kestlikumaks muuta, kuid ei suuda täita keerulisi ja ressursimahukaid nõudeid. Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused, kirjutab TalTech majandusteaduskonna programmijuht Martin Malm.
Enimloetud
1
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5 sammu vabatahtliku aruandlusega alustamiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele